Kaks kuud käisin mööda Maarjamaa poode ja otsisin sellist lauamängu nagu “Ticket to Ride: Europe”. Olin sellest ülevaate saanud BGG-s ja ka Ove Hillepi lauamängublogist. Ja nüüd, laupäeval, ma viimaks selle leidsin. Oli teine lauamängude riiulis ühes “Apollo” kaupluses teiste mängude all, pisut tolmune ning pakendit ümbritsev kile räsida saanud. Hindki oli parajalt soolane, kuid ostmata ei saanud ma seda jätta. Kuigi elukaaslane vaatas mind pärast seda mõnda aega altkulmu. Ei tahtnud ta seda isegi õhtul mängida. Tegelikult jonnis lihtsalt pisut, sest kui ma mängu karbist välja võtsin ning hakkasin üksi mängima ja reegleid läbi töötama, istus ta minu kõrvale ning peale viite minutit jälgimist soovis isegi mängida. Ja talle hakkas see meeldima.
Mängijaid: 2-5
Vanuses: 8-99
Mängukarp sisaldab: 1 Euroopa kaart, 240 värvilist vagunit (45 igast värvist), 15 värvilist rongijaama, 158 kaarti (110 vagunikaarti, 46 piletikaarti, 1 viitekaart, 1 Euroopa Ekspressi lisakaart), 5 punktimärki, reegliraamat, boonusena firma “Days of Wonder” internetimängu ligipääsukood.
Mäng ise on äärmiselt lihtne, kuid paeluv. Iga mängija saab alguses kätte teatud arvu piletikaarte, mis määravad ära tema marsruudi. Esialgsetest neljast piletikaardist peab kätte jääma vähemalt kaks, ülejäänud võib kõrvale panna. Ja siis hakkavad mängijad oma marsruudile vaguneid lisama, kasutades selleks värvilisi vagunikaarte. Igal teel on oma värvid ja selleks ongi vaja korjata erivärvilisi vagunikaarte, mida saab maas olevast kuhjast võtta. Oma käigu ajal saab mängija teha vaid üht asja neljast: vagunikaardi tõmbamine, tee omastamine, piletikaardi tõmbamine või rongijaama ehitamine.
Lisaks tavalistele rongiteedele on veel praamiteed ja tunnelid. Kui praamiteedega erilisi probleeme ei tule siis tunnelite ehitamine võib mõnel mängijal närvid krussi keerata.
Kui mäng läbi saab siis arvutatakse punktid kokku ning suurema punktisummaga mängija ongi võitja. Punkte saab järgnevate tegevuste eest: -rongitee ehitamine, mille eest saab punkte koheselt;
-lõpetades piletikaardil kirjasolevate kahe linna vahelise pideva tee;
– ehitades pikima pideva tee saamaks omale Euroopa Ekspressi lisakaardi;
- mängu lõpus kasutamata rongijaamade eest;
PS! Mängija kaotab punkte, kui ta pole mängu lõpuks suutnud valmis ehitada tema käes olevatel pileti kaartidel märgitud kahe linna vahelised teed.
Mäng on toredalt lihtsalt õpitav ega vaja suuremat ajude ragistamist, kuigi strateegial on siiski kindel koht. Kindlasti saab see meie mänguseltskonnas üheks hitiks (ma tõesti loodan seda). Sellele mängule kulutatud raha tasus ennast kindlasti ära.
Lisamärkus: Reeglid on õnnestunult kodumaiseks tõlkinud Ove Hillep.
Mängijaid: 2-4
(kahjuks läbi mobiilkaamera, sest seebikarpdigikas on endiselt katki ja uut pole ostnud):
Mängijaid: 3-4
Linnade ehitamisel lisan alati võimalusel ka ehitaja (tean mängijaid, kes lisavad ehitaja ainult teede rajamisel). Mäng sujus edukalt ning kuigi ma sain hästi vähe kaubamärke, mida mu kaaslane vastupidiselt korjas palju, olin suutnud oma edu viia ligi 40 punktiliseks. Ja siis tuli šokeeriv lõpp. Ma olin oma võidus nii kindel, ma arvasin, et sellest edust piisab täiesti. Kuid kui lugesime lõpupunktid kokku ning liitsime juurde ka kaubamärkide eest saadavad punktid kaotasin ma kuue punktiga. Milline ebaõnn! Või siis pigem, milline strateegiline möödalask!
Mängijaid: 2-8
Mängijad kasutavad oma oskusi ja õnne, kogudes nii mitu pluss ja õnnekaarti kui võimalik, püüdes samaaegselt vältida miinuskaarte. Õnnekaardid on aga eriti tähtsad, sest neid saab kasutada iga saadud miinuskaardi muutmiseks plusskaardiks. Mängija, kes on kogunud suurima arvu punkte mängu lõpuks, on võitja.
