Tere taas kõigile.
Ma pole nõnna ammu siia midagi kirjutanud ning ausalt on mul isegi pisut häbi seetõttu. Eks põhjuseid ole mitmeid, üks parem kui teine, kuid kõige selle alguseks oli laiskus. Ma arvan. Seda laiskust tuleb meil kõigil ette – mõnel rohkem, mõnel vähem. Minul ilmnes see eriti pikalt.
Tegelikult, miks ma uuesti kirjutama hakkan on see, et olen soetanud mõne uue (minu jaoks uue) lauamängu ja peale lapse sündi oleme koos kaasaga rohkem tubaseks ja paikseks jäänud. Seetõttu on olnud ka aega õhtul rohkem, peale lapse uinumist, lauamänge mängida. Kuna aga kõikidele mängudele, mida kapp sisaldab, on tehtud mitu ja rohkem ringi peale, sai ostetud mõni uus ning tehtud plaan vanat “harjumust” jätkata.
Ning muidugi on üheks põhjuseks teiste lauamängurite blogisid lugedes iga korraga ja üha tihedamini endale nentida, et see lauamängundus on ikka üks paganama põnev ja hea ajaviide.
Kae, kes taas kirjutama hakkas! Suurepärane!
Lauamängudest kirjutajaid pole just palju ja seetõttu on väga tore, et sa taas meie hulgas tagasi oled!
Edu!
Vale puha – lauamängublogisid on juba nõnda palju, et ma ei ole viitsinud ilgelt kaua enda blogigi täiendada
Aga igal juhul on tore, et sa taas mõnuga kirjutama oled hakanud.
On`s neid siis palju või mitte, mina püüan anda oma parima, et see osa kultuurist (lauamängukultuur) siin maal oma juuri sügavamale suruks.