Lauamängude maailm

Archive for the ‘laiend’ Category

Ticket to Ride: Europe – 1912

Suur suvi on selja taga ning päevad lühikesed, õhtud seda pikemad. Ja pimedaks läheb juba varakult. Mida siis teha? Kuidas sisustada oma aega? Eks ikka lauamänge mängides.

Tavaliselt on nii, et mõni lauamäng suudab ikka ennast ammendada. Seda eriti siis, kui liiga tihti ühte ja sama mängida. Kui rahakott ei luba mõnda uut lauamängu soetada, kuid hirmsasti tahaks pisutki värskendust, siis tasuks vaadata laienduste poole. Näiteks minule jäi Tallinnas silma ja näppu “Ticket to Ride: Europe” laiend “1912”. Seda eriti abikaasa heameeleks, kes antud lauamängu suur fänn on.

“1912” toob enesega kaasa laohooned ja rongidepood (igale värvile 5), lisaks veel 6 uut sinisel taustal pika marsruudi kaarti, 19 uut tavalise marsruudi kaarti ning 30 suurlinna marsruudi kaarti. Karbis on ka “Ticket to Ride: Europe” 46 originaal kaarti, seega võib vanad kaardid karpi jätta.

te_1912_boxLadusid ja rongi depoosid saab kasutada iga Ticket to Ride mänguga, mitte ainult Euroopa kaardiga, kuid nagu mänguloojad ise ütlevad, sobivad need kõige paremini just Ticket to Ride: Europe mänguga. Mängu alguses jagatakse igale mängijale kaardid ja siis laod ja depood. Viiest depoo nupust neli jätab mängija enda kätte, ühe aga paneb omal vabal valikul ühe linna peale kaardil. Seal asub mängija ladu. Nüüd iga kord, kui mängija võtab maast kaks kaarti, asetab ta enne kaartide võtmist ühe kaardi paki pealt tagurpidi oma lattu (või ühe vastasmängija lattu) ja võtab seejäral kaks kaarti kätte. Nüüd hiljem, kui mängija ehitab rongitee sellesse linna kus asub ladu (kas siis tema enda oma või mõne vastasmängija oma) võtab ta soovi korral kõik sellesse lattu kogunenud vagunikaardid, andes käest ära ühe rongidepoo nupu. Mängu lõpus saab 10 boonuspunkti mängija, kellel on kõige rohkem depoo nuppe käes. Kui neid on võrdselt saavad kõik viigis olevad mängijad 10 lisapunkti.Ticket-to-ride-europa-1912-depot

Lisaks toob laiend “1912” juurde ka kolm uudset mänguversiooni.

Laiendatud Euroopa – Lisa kõik 19 uut tavalise marsruudi kaarti originaal marsruudi kaartidele ja mängi nii nagu varem. Muid muudatusi pole.

Mega Euroopa – Sega kõik 12 pika marsruudi kaarti (need  sinise taustaga) ja jaga igale mängijale kaks. Mängija võib jätta endale neist ühe, aga mitte mõlemat. Seejärel sega kõik ülejäänud marsruudi kaardid (nii tavalised, kui ka suurlinna kaardid (suurlinna kaartidel on kirjas, et nad on suurlinna kaardid) ning jaga igale mängijale viis. Kui mängijal on käes pika marsruudi kaart võib ta jätte endale vähemalt kaks muud kaarti. Kui pole pikka marsruuti siis kolm kaarti. Ülejäänud reeglid jäävad samaks.

Suurlinnade Euroopa – Mängust jäetakse välja pikkade marsruutidega kaardid. Suurlinna kaardid segatakse ning igale mängijale jagatakse viis kaarti, millest mängija peab valima vähemalt kaks. Mängu jooksul, kui mängija soovib saada omale uusi sihtkohti võtab ta kolme sihtkoha kaardi asemel neli, millest peab valima vähemalt ühe.

Laiend “1912” tõi meile küll pisut värskendust ning uusi strateegilisi väljakutseid on alati põnev avastada. Need depood ja laod annavad kärukeeramisvõimalusi pisut juurde. Ning kui oskad oma lao mängulauale targasti paigutada võib tast kasu olla terve mängu jooksul. TTR-Europa_1912_game_d

Advertisements

Mees, kes teadis ussisõnu + Rehepapp

 Sellest mängust oleksin ehk ammu juba kirjutama pidanud, kuid alati oli millestki muust kirjutada. Või siis ei kirjutanud ma millestki. Kuid nüüd, kus blogi kippus taas ununema, vaatasin riiuli üle ja leidsin mängu, millest veel kirjutanud pole (tegelikult on seal veel vähemalt üks, kuid ei saa kirjutada millestki, mida oled saanud mängida vaid korra).

Lauamäng “Mees, kes teadis ussisõnu” on samanimelisel Kivirähki kirjutatud raamatul põhinev imekerge mänguke, mille reeglite selgeksõppimine ei tohiks kogenud lauamänguril aega võtta üle viie minuti. Kui reeglid läbi võib kohe seda lihtsat mängu mängima hakata. Kõik mängijad alustavad ühest ja samast kohast, kodust, pisikesest talust metsa vahel. Neil on vaba soov  minna, mis iganes suuna nad soovivad.  Iga kaart, mis mängulaual ning millest moodustub mängulaud (sarnaselt moodustatakse mängulaud “Carcassonne`is”), omab erinevaid sümboleid (olenevalt kaardist 3-5 sümbolit). Mängus on viis täringut, millel kujutatud need samad sümbolid, mis leiduvad maastiku kaartidel – ussisõna, vibu, nui, kilp, varesejalg, Muhu Mänd. Liikunud kodust esimesele maastikukaardile tuleb mängijal nüüd  kaardil olev sümbolite rida täringutel järele visata. Seda kolme korraga. Igal korral võib mõned juba klappivad täringud kõrvale panna. Iga maastikukaardi ülemises vasakus nurgas on ka märk, mis näitab, kas tegu hea või kurja kaardiga – hea kaardi märgiks on valge käsi rohelisel taustal, kurjaks kaardiks on hundi pea. Kui nüüd mängijal õnnestub sümbolite rida järele visata, saab ta maastikukaardi endale (kaartide ülemises vasakus nurgas on punktide arv, mis märgib kaardi väärtust), võtab kasutamata kaartide pakist pealmise kaardi ja asetab selle mängulaualt eemaldatud kaardi asemele, tagurpidi.

Kui mängijal ei õnnestu aga sümboleid kolme korraga järele visata ning kui maastiku kaart kuulub heade kaartide hulka, asetab mängija oma nupu koju ja võtab Uute Kaartide pakist pealmise kaardi. Kui see uus kaart juhtub olema maastiku kaart tuleb see sobitada mängulauale, kui aga vaenlase kaart, tuleb temaga võidelda. Kõik käib sama moodi kui maastiku kaartidega, seal on sümbolid mida järele visata. Kui see õnnestub, saab mängija kaardi omale (koos punktidega), kui aga ei õnnestu tuleb käest ära anda üks muna ehk elu.

Pildil on munad (ehk elud), vaenlase kaardid ja abilised

Kui aga maastiku kaart, millel veeretatakse sümboleid, on kuri ja mängijal ei õnnestu sümboleid järele veeretada, tuleb maha käia muna ja siis Uute kaartide pakist võtma uue kaardi. Sealt võib saada ka abilisi, mida saab kasutada siis kui veeretatud täringutel ei õnnestu kolme korraga nõutud sümboleid saada.

Mäng lõpeb siis kui Uute Kaartide pakist võetakse viimane kaart. Siis loetakse mängijate punktid kokku ja võidab loomulikult suurima punktiarvuga mängija.

Mängu kulg on kiire, see on lihtne ning ei nõua suurt mõtlemist. Lihtsalt tuleb otsustada, millisele kaardile astuda. Väga suur osa on õnnel. Mõnikord võib vedada ja võita suure punktisummaga, teinekord aga võib punktisumma jääda väga kesiseks. Ja seda kõike vaid seepärast, et täringud ei veerenud soodsalt.

Mängukarp sisaldab: 80 mängukaarti, 5 sümbolitega täringut, 5 erinevat värvi mängunuppu

REHEPAPP

“Rehepapp” on lauamängu “Mees, kes teadis ussisõnu” laiend ja mängitav vaid koos põhimänguga. Ühtlasi vist ka esimene laiend Eestis väljamõeldud ja toodetud lauamängule. See sisaldab 28 mängukaarti ( 8 maastiku kaarti, 6 öökullimuna, 9 uut vaenlast ja 5 uut abilist). Lisaks muutuvad pisut ka reeglid. Lisaks öökullimunadele saab iga mängija alguses kätte segatud pakist suvaliselt võetud abilise kaardi. Ka mängu plats asetatakse alguses teisiti – nelja maastikukaardi asemele paigutatakse ümber kodu 8 kaarti. Ka mängijate arv suureneb viielt mängijalt seitsmele, kuigi mängukarp lisanuppe ei sisalda. Need võib võtta mõnest teisest lauamängust või luua millest iganes, mis käeulatuses on. Mäng ise töötab aga nagu põhimäng.

Laiendi “Rehepapp” mõned kaardid

Carcassonne: Traders and Builders

riidest kott

riidest kott

Mängijaid: 2-6

Vanuses: 8-99

Mängukarp sisaldab: 24 uut kaarti, 20 märki kaupadega, 12 uut mängunuppu kuuele värvile (1 siga ja 1 ehitaja igale mängijale), 1 riidest kott.

sp_a0325

Traders and Builders pole eraldiseisev mäng ning seda saab mängida vaid koos Carcassonne põhimänguga. Selles mängukarbis on ka lisanupud kuuendale mängijale, kuid kuuenda mängija põhinupud saab Carcassonne esimese laiendiga “Inns and Cathedrals”. Traders and Builders on järjekorranumbrilt teine laiend. Mängu reeglid jäävad põhiliselt samaks, lisanduvad vaid mõned üksikud punktid.

Näiteks on võimalik koguda endale kaupu, mida saab kindlate märkidega linnadelt. Kaupadeks on vein, vili ning riie. Neid märke läheb vaja mängu lõpus, sest kes on korjanud kõige rohkem kindlat märki kaupu saab 10 lisapunkti.

Ja siis on veel ehitajad, keda saad lisada juba sinu valduses olevasse linna või teele. Ehitaja lisamine aitab teel/linnal kiiremini valmida. Lisades ehitajaga hõivatud linnale/teele uue kaardi saad koheselt võimaluse võtta veel üks kaart. Lisakaardi võtmise võimalus kehtib seni, kuni linn/tee valmis saab.

Ning siis on sead. Neid saab lisada vaid põllule, kus farmer juba ees on ootamas ning see muudab iga selle põlluga piirneva linna väärtuse viie punktiliseks.

Riidest kotti võid pista kõik kaarid ja siis sealt seest pimesi võtta. Pole vaja ehitada mängulauale kuhjasid.

sp_a0297

Kui ma Carcassonne esimest korda koos T&B laiendiga mängisin ei meeldinud see mulle kohe üldse. Noh, me mängisime kahekesi ka. Mäng muutus pikemaks ja punkte sai ikka meeletult rohkem.
Siis aga ühel päeval, kui sõbrad ka mängu tulid, läks kogu mäng kohe põnevamaks. Nägin erinevaid strateegiaid, võimalusi. Teistele käru keerata on lahe. Samas võib juhtuda, et ka sulle keeratakse käru.
Ja nii nagu juhtus Carcassonne`ga, juhtus ka selle lisaga, sellest sai sõltuvus ning tavaline taks on paar korda päevas seda mängida.
Kusagil karbil peaks olema ka hoiatus, et tegemist sõltuvust tekitava mänguga.sp_a0303
sp_a0299

Sildipilv