Lauamängude maailm

Archive for the ‘Strateegia mäng’ Category

Kaheksa-minuti impeerium.

8-min-imperiumPuhtalt huvist, kas tõesti kestab mäng kaheksa minutit, sai see mäng mõni aeg tagasi ostetud. Mängukarbil olev tekst seda igatahes lubas.

Ausalt- päris nii see ikka pole. Hea küll, korra, eksperimendi korras suutsime ühe mängu teha pisut rohkem kui kaheksa minutiga, ent see oli ka rohkem ilma mõtlemata klotside liigutamine. Tegelik mängu aeg jääb ikkagi poole tunni sisse või natuke vähem, kuid on ju seegi hea tulemus. Kui pole aega mõnd pikemat mängu mängida saab ehitada üles impeeriumi poole tunniga.

pic1987206_mdMängukarp sisaldab endas ühte kahepoolset mängulauda, 42 kaarti, 44 mündimärgist, 10 kaubamärgist ja reeglid. Reeglid on sellel mängul ülimalt lihtsalt ja peab ikka väga kõva peaga olema, et neist mitte aru saada. Lühidalt kokkuvõttes on mängu protsess järgmine – laual on kuus kaarti, avatud kõigile mängijatele. Oma käigu ajal valib mängija neist omale ühe ja viib koheselt läbi sellel märgitud toimingu, selleks on siis armeede liigutamine, liikumine maa või laevateed mööda, linna ehitamine, armeede hävitamine. Tühjast kohast paremal olevad kaardid lükatakse kõik edasi ühe koha võrra vasakule ja viimaseks, kuuendaks, asetatakse uus kaart.

Kaartidel on kõigil maksumus, mille määrab mängulaua ülaosas olev numbrite jada. Seal on kuus numbrit ja mitmendal kohal kaart järjekorras asub nii palju ta numbrijada järgi maksab. Näiteks neljandal positsioonil olev kaart maksab 2 münti, samas kui esimene kaart ei maksa midagi, viimane aga kolm münti.

Mäng lõpeb siis, kui kõik mängijad on kogunud teatud arvu kaarte sõltuvalt mängijate arvust, mis järel mängijad loevad kokku oma punktisumma. Iga mängija kontrolli all olev regioon annab ühe punkti, iga mängija kontrolli all olev kontinent annab ühe punkti ja mängijad saavad võidupunkte ka vastavalt kogutud kaubakaartide komplektidele.

Tegemist ei ole sõjamänguga, vaid strateegilise nuppude asetamise ja liigutamise mänguga. Strateegiat, mida proovida ja katsetada on küll ja rohkemgi veel ,kuigi alati ei pruugi kõik minna nii kuis plaanitud. Sellise pisikese, lühikese ja odava lauamängu kohta on lusti ja mõtlemist küll ja veel.
eme-play

Advertisements

Agricola

180px-Agricola_game Kesk-Euroopa. 17  sajand. Katk, mis möllanud aastasadu on möödas. Euroopa on taas jalule tõusmas. Rahvas parandab ja laiendab oma elamuid, harib põldu ning kasvatab karja. Kuid ellu jäämine on endiselt raske.

Ikka pagana raske.

Viimaks leidsin ka aja, et sellest lauamängust kirjutada, kuigi mängukordi on juba oma jagu. Ja need mängukorrad on olnud väljakutsuvad.

Agricolas kehastuvad mängijad talupoegadeks, kel on abikaasa ning kahetoaline puituberik. Mäng koosneb kuuest hooajast, mis omakorda jagatud 14 vooruks. Voorude ajal saavad mängijad töötada asetades oma ühe mängunupu soovitud mänguväljale. Olgu see siis puu varumine, savi korjamine, söögi tegemine või maja ehitamine.

Ja siis mingi aeg tuleb saagikoristuse aeg, mis on mängu kõige hullem aeg, sest selleks ajaks peab mängija olema varunud piisvalt palju toitu, et pere ära toita. Kui ei õnnestu, tuleb kerjama minna ning see tähendab juba miinuseid. Põldudelt koristatakse viljasaak ning loomad poegivad.

3776590447_dc100dcdf1_z

Mängu lõpuks peab iga mängija üles ehitama suure ja hästitoimiva majapidamise, kuhu kuulub mitmetoaline maja, põllud viljasaagiga ja karjamaad loomadega. Seda kõike saab teha mõningaste kaartide abiga, mis mängu eel mängijale kätte jagatakse: ametikaarte seitse ja ka väikearenduse kaarte seitse.

agricolaboard

Mäletan oma esimest mängukorda, kus ma lõpetasin miinustega, sest kerjusekaardid olid lihtsad tulema. Mitte kuidagi ei õnnestunud peret lõikusajal ära toita, sest vaja oli ju kõike muud teha. Sestap ei julenud ka perele järelkasvu muretseda, sest juba kahe majandamisega oli tõsiseid raskusi.

Ent esimene mäng õpetas kõvasti ja iga järgmine läks juba paremini ja paremini. Ausalt öeldes ega ma mitme mängijaga polegi väga palju saanud mängida, ent üksinda olen rabelenud küll korduvalt. Just nimelt, seda saab ka üksi mängida. Olen püüdnud teha seeria-mängu, mis koosneb kaheksast järjestikust mängust. Esimeses mängus tuleb kokku saada 50 punkti, teises 55, kolmandas 59 jne. Igas mängus võib kohe mängu jätta eelnevas mängus avatud ametikaardi. Probleem on vaid selles, et ma pole veel suutnud  50 punktigi täis saada, et edasi minna. Minu laeks üksikmängus on siiani 42 punkti.6869050763_9b5686177f_z

Sestap ongi see mäng huvitav, kuna sel on meeletult palju võimalusi mängimiseks. Ole sa põllumees või loomakasvataja, suure pere pea või kombineeri kõiki neid omavahel. Lisaks ametikaardid ja väike-suurarendused, mis kord tulevad kasuks, kord aga on täeisti kasutud. Juba need kaardid annavad palju valikuvõimalusi ja teevad iga mängukorra unikaalseks.

Ja küll ma ükskord need 50 punkti ka kokku saan.

Lisaks veel: mina pole seekord neid pilte klõpsanud, vaid otsisin need laiast internetist enda blogi ilmestama. Südamest kahju kui keegi tunneb ennast puudutatuna.

Mängukarp sisaldab meeletult palju asju: talu kujutavad mängulauad (5), tegevuste lauad (3), suurarenduste mängualud, 360 kaarti (ametikaardid, väikearenduskaardid ja suurarenduskaardid, voorukaardid ja tegevuskaardid, kerjamiskaardid, ülevaatekaardid), puidust mängunuppe, mida on üle saja ja siis veel papist mängunuppe mida on ka pisut üle saja. Ma pole küll ära kaalunud, kuid pakun et mängukarp kaalub oma kolm kilo.

Kokkuvõtteks ütlen, et Agricola on üks igavesti mõnus lauamäng, mis pakub mitmetunnist ajuragistamist 1-5 mängijale (viie mängijaga läheb jamaks, kuna mägunuppe hakkab väheks jääma). Eriline väljakutse on see aga üksi mängides.

Ticket to Ride: Europe

Kaks kuud käisin mööda Maarjamaa poode ja otsisin sellist lauamängu nagu “Ticket to Ride: Europe”.  Olin sellest ülevaate saanud BGG-s ja ka Ove Hillepi lauamängublogist. Ja nüüd, laupäeval, ma viimaks selle leidsin. Oli teine lauamängude riiulis ühes “Apollo” kaupluses teiste mängude  all, pisut tolmune ning pakendit ümbritsev kile räsida saanud. Hindki oli parajalt soolane, kuid ostmata ei saanud ma seda jätta. Kuigi elukaaslane vaatas mind pärast seda mõnda aega altkulmu. Ei tahtnud ta seda isegi õhtul mängida. Tegelikult jonnis lihtsalt pisut, sest kui ma mängu karbist välja võtsin ning hakkasin üksi mängima ja reegleid läbi töötama, istus ta minu kõrvale ning peale viite minutit jälgimist soovis isegi mängida. Ja talle hakkas see meeldima.

ticket

Mängijaid: 2-5

Vanuses: 8-99

Mängukarp sisaldab: 1 Euroopa kaart, 240 värvilist vagunit (45 igast värvist), 15 värvilist rongijaama, 158 kaarti (110 vagunikaarti, 46 piletikaarti, 1 viitekaart, 1 Euroopa Ekspressi lisakaart), 5 punktimärki, reegliraamat, boonusena firma “Days of Wonder” internetimängu ligipääsukood.

Mäng ise on äärmiselt lihtne, kuid paeluv. Iga mängija saab alguses kätte teatud arvu piletikaarte, mis määravad ära tema marsruudi. Esialgsetest neljast piletikaardist peab kätte jääma vähemalt kaks, ülejäänud võib kõrvale panna. Ja siis hakkavad mängijad oma marsruudile vaguneid lisama, kasutades selleks värvilisi vagunikaarte. Igal teel on oma värvid ja selleks ongi vaja korjata erivärvilisi vagunikaarte, mida saab maas olevast kuhjast võtta.  Oma käigu ajal saab mängija teha vaid üht asja neljast: vagunikaardi tõmbamine, tee omastamine, piletikaardi tõmbamine või rongijaama ehitamine.ticket2

Lisaks tavalistele rongiteedele on veel praamiteed ja tunnelid. Kui praamiteedega erilisi probleeme ei tule siis tunnelite ehitamine võib mõnel mängijal närvid krussi keerata.

ticket3Kui mäng läbi saab siis arvutatakse punktid kokku ning suurema punktisummaga mängija ongi võitja. Punkte saab järgnevate tegevuste eest:   -rongitee ehitamine,  mille eest saab punkte koheselt;

-lõpetades piletikaardil kirjasolevate kahe linna vahelise pideva tee;

– ehitades pikima pideva tee saamaks omale Euroopa Ekspressi lisakaardi;

– mängu lõpus kasutamata rongijaamade eest;

PS! Mängija kaotab punkte, kui ta pole mängu lõpuks suutnud valmis ehitada tema käes olevatel pileti kaartidel märgitud kahe linna vahelised teed.ticket41

Mäng on toredalt lihtsalt õpitav ega vaja suuremat ajude ragistamist, kuigi strateegial on siiski kindel koht. Kindlasti saab see meie mänguseltskonnas üheks hitiks (ma tõesti loodan seda).  Sellele mängule kulutatud raha tasus ennast kindlasti ära.

Lisamärkus: Reeglid on õnnestunult  kodumaiseks tõlkinud Ove Hillep.

Vaata ka : Ticket to Ride: Europe – 1912

Katani asustajad

kataniasustajad Mängijaid: 3-4

Vanuses: 10 – 99

Mängukarp sisaldab: 37 kuuenurkset maastikuvälja, 95 loodusmaterjali kaarti, 25 arenduskaarti, 4 ehituskulude kaarti, 2 erikaarti, mänguklotsid (neli värvi: 16 linna, 20 küla, 60 tänavat), 18 numbriketast, 2 täringut.

Kujutle, et oled sattunud kaugesse maadeavastuste aega. Pärast pikka ja kurnavat meresõitu jõuavad sinu laevad asustamata saare rannikule. Saare nimeks saab Katan. Kuid sa polegi ainuke saare avastaja. On veel teisigi. Sinu ekspeditsiooni naised ja mehed rajavad saarele esimesed külad. Õnneks on saar rikas maavarade poolest. Sa ehitad tänavaid, millest arenevad külad, millest omakorda kasvavad linnad. Pane saare kaubandus õitsema. Vaheta oma konkurentidega maavarasid, mida sul kõige rohkem on. Nemad omakorda kauplevad sinuga. Ehita uusi külasid sootsate kohtade peale, kus sinu areng võiks veelgi kiirem olla. Kuid kiirusta, ka teised maadeavastajad tahavad saada Katani valitsejaks.

747px-settlers_of_catan_-_standard_map

Mäng on ohtrate reeglitega, millest läbi närimiseks kulub aega. Isegi mängu kestel tekib olukordi, kus tuleb uuesti reeglivihikusse vaadata. Õnneks on mänguga kaasas küllaltki informatiivne vihik – “Väike asustajate sõnastik”, mis aitab igast olukorrast välja.

Kahjuks pole ma seda mängu eriti mängida saanud, sest mängida saab ju minimaalselt kolmekesi, kuid meid on kaks. Seega jäävad vaid nädalavahetused, kui keegi ei pea tööle minema. Siis tulevad sõbrad ja… Kahest mängukorrast on jäänud väheks, et anda korraliku hinnangut mängule. No, kolmas oli ka, kuid me proovisime kahekesi ja siis kaotas mäng igasuguse põnevuse ning jätsime sessiooni pooleli.

Seega pole see mäng veel minu lemmikuks tõusnud (endiselt asub sellel kohal “Carcassonne”). Kuid usun, et suurema mängukogemusega paraneb ka minu arvamus.

Tegu siiski väga põneva mänguga, mis lubab kindlasti erinevat taktikat ja strateegiat. Mängule annab suure plussi juurde kauplemine teiste mängijatega. Ja kindlasti tasub proovida mängida nö. “segamini aetud mängulauaga”, mis pole kokku pandud täpselt juhise järgi. See lisab põnevust ja mängulusti veelgi.2146971549_e7ee7eabf5

ne20parasta20spele_150

Sildipilv